Kreeka on unistusKreeka on turistide paradiis kõige erinevamate soovidega reisijatele: ta sobib väga hästi nii rannamõnude harrastajatele kui ka iidsete väärtuste ja klassika huvilistele, samuti kuulub see maa kohustuslike hulka uudishimulikele, kes tahavad vaadata oma silmaga, kuskohast sai alguse lääne tsivilisatsioon. Pakume soodsaid turismireise Kreekasse.
Asukohaga Kagu-Euroopas, piirneb Kreeka Bulgaaria, Albaania, Türgi ja endise Jogoslaavia Vabariigi Makedooniaga. Balkani poolsaar, mis mahutab endasse Kreeka, on ümbritsetud tuhandetest saarekestest, millest asustatud on alla kahesaja.
Vana Kreeka on andnud hindamatu väärtuse Euroopa kultuurivaramusse. Kirjandus, arhitektuur, filosoofia, teadus, riigisüsteem, seadused, kunst ja müüdid panid aluse tänase Euroopa tsivilisatsioonile.
Väga võimalik, et ükski teine maa Euroopas ei saa uhkustada sellise vana ajalooga kogu riigi ulatuses. Kuigi Ateena on tänapäeval tolmune ja umbne linn tohutu elanikkonnaga, ei ole see siiski minetanud oma erilist šarmi ja hiilgust. Peale massiliselt külastatavate Akroopolise, Parfenoni ja Dionüsose teatrit tasub märkida Rahvuslikku Arheoloogiamuuseumi – antiiksete esemete ja mälestusmärkide varaaita. Samuti soovitatakse vaadata Poseidoni templit, mis asub tunni tee kaugusel Ateena kesklinnast.
Kreeka saared, nagu Kreeta, Rodos ja Korfu, on samuti huultel neil, kes huvituvad ajaloost ja turismist. Saarte maaliline loodus kutsub esile imetlust ja vaimustust.
Kreeka on imeline maa, mis avab teie ees küllaltki suure osa oma ilust, et te sooviksite siia tulla jälle tulla tagasi…
Täiendav info
Kreeta on iidseim tsivilisatsiooni kolle Euroopas ja üheaegselt Vahemeremaa tänapäevane turismikeskus. Kreeta saar on ekvaatorile kõige lähem Euroopa regioon, asudes peaaegu ühesugusel kaugusel Euroopast, Aasiast ja Aafrikast, ning seda uhuvad kolm merd – Egeuse, Ioonia ja Liivia.
Kreetal on pehme subtroopiline kliima, mis on üks tervislikemaist. Kreeta saar on kõige suurem Kreeka saar ja Vahemere basseinis suuruselt viies.
Kreeta saar rõõmustab toredate liivaste supelrandadega, arenenud infrastruktuuri ja kuurortidega, komfortsete hotellidega. Kõik selle neli piirkonda − Iraklio, Retimno ja Lassiti − leiavad alati, mida pakkuda nii lärmakatele tudengitele kui ka lastega peredele ja noorpaaridele.
Päikseline Kreeta oma sinakasrohelise mere, kuldsete supelrandade ja troopiliste palmidega on üheks populaarsemaks puhkuse veetmise kohaks Kreekas. Seepärast püüdlevadki tuhanded tursitid igal aastal Kreetale, milleks ei anna põhjust ainult tavaline kreeka saare tundmaõppimine, vaid ka Minose tsivilisatsiooni jäänuste uurimine, mis õitses siin tuhandeid aastaid enne meie ajaarvamist (umbes 2600–1400 aastal e.m.a), mis oli üks esimesi Euroopa tsivilisatsioone. Siin asub tohutu hulk varemeid Minose ajajärgust, eriti Knossose ja Festose templid, seepärast on vaja palju aega ja jõupingutusi, et neid tundma õppida ja vääriliselt hinnata. Huvi pakuvad turistidele samuti Veneetsia loss Retimnos, Samaria mäekuru ja arvukad väiksemad mäelõhed.
Heraklion on Kreeta saare keskmine ja kõige suurem arenenuma infrastruktuuriga turismikeskus. Siin, piki Kreeta mere põhjarannikut asuvad luksulikud hotellid, kärarikkad kuurordikeskused ja kaks veeparki. Iidne Heraklion on linn meresadama, rahvusvahelise lennujaama (3 km linnast ida poole), paljude kaupluste, suveniiriputkade, restoranide ja diskoteekidega.
Suur kaasaegne linn Heraklion pole üksnes saare muinasjutuliseks idülliks, kuid ka elavaks ärikeskuseks, samuti lähtepunktiks turistidele, kes soovivad saarega tutvuda. See on kärarikas linn, täis hotelle, kauplusi ja masinaid, ehitatud küllaltki järsule mäenõlvale. Sadama kohal kõrgub Veneetsia kindlus, aga linna rõõmuks ja uhkuseks on arheoloogiamuuseum, kus asub suur eksponaatide kollektsioon Minose tsvilisatsiooni ajast. Heraklioni lähedal on kõige suurem selle ajahõnguline arheoloogiline vaatamisväärsus − Knossose loss. Samuti tasub osutada tähelepanu Minoise linnade Malia, Festose ja Gortise väljakaevamistele, renessansiaja kuulsa kunstniku El Greco maja-muuseumile, ilusale väikesele Zarose järvele, mille puhastatud vesi on Kreetal väga populaarne, samuti kuulsale Matala supelrannale, kus mere kohal kõrguvad ebatavaliselt kaunid kaljud grottide ja paljude neoliidi ajastu koobastega.
Heraklioni keskuse lähedal paiknevad kuurordiasulad Gouves ja Amudara. Kuurordiasula Gouves asub 17 km kaugusel Heraklionist, siin on palju poekesi ja suveniiriputkasid, taverne ja baare. Liivased rannad ulatuvad kaugele piki rannaäärset ja on eraldatud hotellidest kitsa teerajaga. Amudara on väikene kuurort, mis kulgeb piki laia liivaranda kaheksa kilomeetrit Heraklionist lääne poole. Ka siin jagub baare, klubisid ja diskoteeke, supelrannad on puhtad ja seal on kõike, mida vaja huvitavaks ajaviitmiseks – nii veespordikeskusi, võrkpalliplatse ja baare. Läheduses asub Olümpiastaadion basseinidega.
Hania on Kreeta suuruselt teine linn ja samanimelise noomi pealinn. Kuni 1971 aastani oli Hania linn ka Kreeta pealinnaks. Praegusel momendil koosneb Hania linn vanalinnast ja uuest linnast, mis vähe erineb kaasaegseist euroopalikest linnadest. Hania vanalinn asub peaaegu lagunenud Veneetsia müüride sees.
See jaguneb neljaks kvartaliks: vanim on Kastel, Splantsia, endine kristlik kvartal osmani võimu Topanasi aastatest seal varjuva juudi kvartaliga ja sadamaga. Siin võib leida bütsantslikke varemeid, kirikuid, mošeesid ja viiesaja-aastaseid maju, milles töötavad võõrastemajad ja baarid. Hania on vana aja arhitektuuri poolest kõige mitmekesisem.
Hersonissos, mis asub 26 km kaugusel Heraklionist ja selle lennujaamast (Nikos Kazantzakis), kulgeb piki Malia lahe rannikut. Hersonissos on saareturismi mitteametlik pealinn, üks Kreeta lõbusamaist ja kärarikkamaist kuurordikohtadest.
Hersonissos on ka vanemaid Kreeta asundusi looduslikult kaunis regioonis, kus türkiissinised mereveed kohtuvad kütkestavate Lassithi kaljudega. Nimetus «Hersonissos» tuleneb kreekakeelsest „poolsaarest“, mis kõrgub läänest Malia lahe kohal. Esmakordselt asuti siia elama juba Minose ajajärgul, umbes 1500 aastat enne meie ajaarvamist. Supelrannal, Anissarases, lääne pool Hersonissose sadamast oli Minose ajastu asundus. Siin avastati tolle aja unikaalsed leiud.
Vanaaegne maaliline külakohake Hersonissos asub kahe kilomeetri kaugusel sadamast lõuna pool kõrgendikul, kust avanevad vapustavad vaated merele. Siin on tavalised majakesed kõrvuti rohelusse uppuvate tänavate, meistritöökodade ja kohvikutega, väikeste kirikute ja tavernidega, kus kuurordi külalised võivad maitsta rahvusroogi ja -jooke. Hersonissose ajakohane sadam on kuurordi teine osa, selle ümber on reastunud nii luksuslikud kuurordikompleksid kui ka väikesed mugavad apartemendid. Iidsete teatrite jäänused, mosaiik, paleokristlik basiilika, rooma sadam ja vanaaegne kalareservuaar − need on tänapäeva Hersonissose peamised vaatamisväärsused.
Kuurordis on mini-golfiväljak, karting ja väike veepark, rahvusliku olme muuseum lahtise taeva all ja ratsabaas, kaks meditsiinikompleksi ja talassoteraapia keskus, veealuse ujumise klubi ja mitmed veespordikeskused supelrannal. Kauplused töötavad poole ööni, tavernid ja diskobaarid (muide tasuta sissepääs) – kuni hommikuni välja.
Stalida (Stalis) on tegusalt arenev mereäärne linnake Kreeta kirdeosas, asudes mugavas lahesopis kõrvuti mereäärse Maliaga. Geograafiliselt asub see 32 kilomeetri kaugusel saare pealinnast Heraklionist ja vaid kaheksa kilomeetri kaugusel turistide poolt armastatud Hersonessosest.
Stalida on tuntud oma kilomeetripikkuste liivarandade ja puhtaima, aegamööda sügavamaks mineva merega. Nimelt seepärast on see koht väga populaarne lastega turistidele. Tegelikult on Stalidas kaks supelranda, mis on teineteisest eraldatud väikese kividest laotud vahega.
Stalidas on ehitatud mitu kõrgklassi hotelli ja rahvuslikus stiilis bungalot, samuti on avatud väikesed perekottedžid, odavad võõrastemajad ja hostelid. Suurem osa neist asub vahetult liivasel rannal, vaid mõni meeter merest eemal, uppudes liaanide, küpresside ja viljapuuaedade rohelusse.
Tegelikult on Stalida üksainus pikk tänav, kus mõlemal pool asuvad hotellid, pubid, tavernid, aga nende taga on ühelt poolt trass, teiselt – supelrannad. Siin sõidab ringi väike ekskursioonirong, millelt saab vaadata ümbruskonda. Kaldapealsel asub väike bütsantslik kirik. Suhtleliselt lähedal on lossi varemed Malias. Ükskõikseks ei jäta oma maastikega ka mägiküla Mohos – linnakese kõigi elanike esivanem. Seda võib külastada mööda „bulgaaria sõjateed», mille ehitasid sõjavangid esimese Maailmasõja ajal. Stalida on ideaalne koht puhkuseks nii pere kui ka sõprade ringis.
Kreeta saare lääneosas, Heraklioni ja Hania linnade vahel asub kütkestav Retimno linn oma kordumatu arhitektuuri, kitsaste tänavate, pitsiliste aknaraamide, veneetsia portaalide ja kindlusega, vanaaegse veneetsia sadama ja suursuguse kindlusega rannikul.
Igal aastal otsivad tuhanded poeedid, kunstnikud, fotograafid ja romantikud Retimnos oma muusat ja inspiratsiooni. Linn ise aga, järgides tänapäeva tendentsi, areneb pidevalt, muutudes kaasaegseks megapoliseks. Seejuures säilitab Retimno siiski oma ajaloo, suhtudes hingevärinaga arhitektuuri, kommetesse ja traditsioonidesse, hoides niiviisi kõik tõeliselt kreeta linna jooned alles.
Linna peamiseks vaatamisväärsuseks on kahtlemata Veneetsia kindlus (hortezza), mis on suurepäraselt meie päevini säilinud. Kindlusest avanevad vapustavad vaated ääretule merele, Retimno linnale ja võimsale Ida mäemassiivile. Linna ajalooline osa on peaegu täielikult suletud autodele ja kujutab endast jalakäijate tsooni, mida mööda võib tundide kaupa jalutada, imetleda arhitektuuri ilu, aga võib ka peatuda mõnes arvukatest kohvikutest ja nautida seal Retimno aeglaselt kulgevat elu. Siinne kaupluste kirevus rabab. Jääb mulje, et Retimnos on müügil kõik, alates lihtsatest suveniiridest ja lõpetades maailmakuulsate modeljeeride rõivaste, autode ja kinnisvaraga. Linnas asub suurim Kreeta saare ülikool. Aga suvisel ajal on Retimno kuulus oma festivalidega, mis toimuvad siin kadestamisväärse sagedusega.
Samuti on Retimno tuntud oma kilomeetritepikkuse liivarannaga. See rand saab aluse otse Retimno südalinnast ja kulgeb mööda rannikuäärset. Tasub märkida, et kõik Retimno supelrannad on suurepäraselt korras ja võidavad igal aastal “Euroopa sinise lipu“ erakordse puhtuse ja rannaelu korralduse eest.
Legendaarne Korfu (Kerkyra) saar, mida on ülistanud vana-kreeka poeedid Apollion Rhodos ja Homeros, asub Kreeka kirdeosas, ja seda uhuvad Ioonia mere vood. Saart nimetatakse õigustatult väikeseks maapealseks paradiisiks, Korfu loodus ja maaastikud on väga laiali paisatud.
Saar upub oliivisalude ja sidrunipuuaedade rohelusse, seal on nii mäed kui lausmaa, kaljused rannad, kuldsed rannaliivad ja laguunid vees ujuvate lindudega, järved ja maalilised jõed. Paljude lahtede ja grottidega läbi lõigatud rannavöönd, liivased ja kaljused rannad, lilledega ülekülvatud mäenõlvad, Ioonia mere puhas smaragdroheline vesi annavad saarele romantilise ilme ja jätavad kustumatu mulje. Korfu on vallutanud paljude suurmeeste südame, nagu Goethe, Oscar Wilde, Gerald ja Lawrence D´Arelli, kunstnikud Alfred Sisley ja Edward Lear, kes on ülistanud selle ilu paljudes muusika- ja kirjandusteostes, jäädvustanud saare kordumatut võlu maalidel, skulptuurides ja gravüüridel.
Omapärase ilu Korfu saare samanimelisele pealinnale annavad üksteisest täiesti erinevad arhitektuurilised elemendid, saarel õitsenud erineva kultuuri jäänused, mis on põimunud harmooniliseks tervikuks.
Vanalinn on kõige suurem Kreeka „elav“ keskaegne kompleks. See on riikliku kaitse all. Tänavate asetus on korratu, maalilised kitsad tänavad – kantunjad – on ainult jalakäijatele: need viivad mälestusmärkide, bütsantslike kirikute, veneetsia treppide ja kivisse rüütatud allikate juurde.
Korfu on kahe kindluse linn. Ühest küljest on saar piiratud Vana kindluse ehk Merekindlusega – bütsantsi kindlusega, mille veneetslased ümber ehitasid ja tugevdasid. Teiselt poolt asub Vana sadama juures Uus ehk Rannakindlus, mis on ehitatud linna kaitseks türklaste võimaliku rünnaku vastu.
Erinevad kultuuriüritused, mida toimub saarel pidevalt, meelitavad siia palju külalisi kogu maailmast. Korfut on huvitav külastada igal aasta-ajal tänu saare filharmoonia, selle puhkpilliorkestri kontsertidele, mida võite kohata kõikjal, samuti regulaarsetele pidustustele ja festivalidele.
Vaikust armastavad turistid võivad asuda kaugematesse saare soppidesse, et nautida Korfu rohelusseuppunuid maalilisi maastikke. Saarel kasvab 43 liiki metsikuid liiliaid, arvutult on oliivipuusalusid, datlipalme, granaatõunapuid, viinamarjaistandusi ja palju muid haruldasi taimi. Saare üheks peamiseks pärliks on muidugi saare kaldapealne, mis kulgeb 217 кilomeetri pikkuselt, selle supelrannad, mida uhavad sädelevad ja vahutavad Ioonia mere lained. Siin võib leida vaikse lahe isegi tipphooajal, kui idaranniku ülerahvastatud kuurordid on turistidega üle ujutatud. Kõige ilusamad ja sädelevama kuldkollase liivaga rannad on sellistes kohtades, nagu Agios Gordios, Lagune Korsis, Agios Georgios, Marafia, Kassiopeia, Sidari, Roda jm.
Korfu saar on ideaalne koht rahulikuks pere- ja eliitpuhkuseks.
Rodos on Lõuna-Sporada (Dodekanis) saarestiku peamine saar, mis asub Egeuse meres, väga lähedal Türgi rannikule. Rodosel ei ole üksnes suurepärane loodus ja kliima, siin on ka palju arhitektuurimärke erinevatest perioodidest, alates Vana-Kreekast kuni tänapäevani.
Rodos on kõige suurem Dodekanise saartest, mis hõivab esikoha Kreekas päikseliste päevade poolest aastas.
Rodose pealinn Rodos on asutatud aastal 408 enne meie ajaarvamist. Võimsate müüride taga asub keskaegne linn – üks Rodose unikaalsematest vaatamisväärsustest. Jalutuskäik mööda sillutatud tänavaid ja kitsaid põiktänavaid viivad teid tahtmatult mitu sajandit ajas tagasi. Te näete Suure Magistri lossi, keskaegse lossi ja iidse Akropolise varemeid, linna arheoloogiamuuseumi, teisi ajaloo- ja arhitektuurimälestusmärke.
Tingimata tuleb viibida ka kuulsas Liblikaorus, mis asub Kalamonase külakese lähedal. Arheoloogiahuvilised külastavad kindlasti Kamirost, kuulsat “Rodose Pompeid”, samuti iidset Ialissost selle bütsantslike kloostrite, Akropolise varemete ja jumalanna Ateena templiga kuurortküla Trianda lähedal.
Rodost uhavad kahe mere – Egeuse ja Vahemere – lained. Egeuse rannik meelitab siia surfajaid, aga Vahemere rannik – rahuliku ja lastega perepuhkuse harrastajaid.
Rodose võlu on suur. Rahulik taevasinine meri, imelised rannad ja lahekesed, tihe rohelus ja erksad lilled, karmid mäeharjad ja ülesküntud maaribad, keskaegsed ehitised ja tulvil elu kaasaegsed linnad ning päike, päike, päike… Rodos kannab õigusega Päikesesaare nimetust: on ju üle kolmesaja päeva aastas siin päikesepaistelised…
Rodos on suur turismikeskus luksuslike supelrandade, nooblite hotellide ja meelelahutusega igale maitsele. Kuid saarel on ka vaikseid rahvavaeseid kohti neile, kes eelistavad üksildust ja rahulikku puhkust.
Hotellikomplekside lai võrk, euroopalik teenindustase, restoranide suur valik euroopa ja kreeka rahvuslike roogadega, traditsioonilised kalatavernid (sh uzerid), einelauad ja baarid, samuti rohked varieteed, vaatemängud, kasiinod ja muud meelelahutused – kõik see on teie palge ees. Kirev ööelu harmoneerub suurepäraselt maaliliste liivarandade, läbipaistva merevee ja Rodose looduse iluga.
Lindos (asub 50 km kaugusel saare pealinnast) on vana-aegne linn, asutatud juba pronksiajastul. Hämmastav, et selles on tänaseni käigus antiikaja veevõrk, varustades veega kohalikke purskkaeve. Antiikajal oli see kõige võimsam ja õitsev Rodose linn.
Lindose peamiseks vaatamisväärsuseks on iidse Akropolise varemed, mis asuvad mäeharjal keskaegse kindluse müüridest ümbritsetuna. Tõusta Akropolisele võib nii jalgsi kui ka eeslitel: viimased täidavad „linnatakso“ rolli.
Läänerannik on metsikum ja vähem asustatud, siin ei ole turistidevoolu isegi kõrghooajal. Lääneranniku supelkohad on enamasti kiviklibused. Saare selles osas puhub väga „õige“ tuul, mis nii väga armastab surfajaid ja purjetajaid. Paljud rannaäärsed hotellid on hinnas purjelauasportlaste hulgas. Siin toimuvad sageli selle spordiliigi rahvusvahelised võistlused. Läänerannikut võib vabalt soovitada veespordiharrastajatele.
Egeuse ja Vahemere kokkuvoolukohta sõidetakse ekstra vaatama: merede värvus on erinev – tumesinine ja ere-türkiissinine…
Albamare infolehed tutvustavad Teid uutele kuumadele sihtkohtadele ja annavad teada soodsatest puhkusereisidest. Olge reisiuudistega kursis ja tellige oma postkast!
