Eesti on maailmale väga avatud maa

Kõik huvitavam Eesti kohta – faktid, ajalugu, vaatamisväärsused

Eesti on väikene maa Euroopa kirdeosas, asukohaga Balti mere ääres, Soome lahe lõunakaldal. Eesti põhjapoolsed naabrid on Soome ja Rootsi. Parvlaevaga kulub Tallinnast Helsingisse sõiduks vaid kaks ja pool tundi, kaugus Tallinnast Stockholmini on 401 km. Idapiir läheb mööda Narva jõge ja Peipsi järve, mis on veepiiriks Eesti ja Venemaa vahel. Lõuna-Eestil on maismaapiir Venemaa ja Lätiga.

Vaatamata sellele, et Eesti pindala on Balti riikidest kõige väiksem (põhjast lõunasse veidi üle 300 km, läänest itta umbes 400 km), ei saa kaugeltki iga suur riik end võrrelda temaga vaatamisväärsuste ja kaunite looduslike maastike poolest. Dünaamiliselt arenevad kuurordid kvaliteetse teeninduse ja mõõdukate hindadega meelitavad rohkearvuliselt turiste nii suvisel kui ka talvisel ajal. Siin on mere ääres mugavad hotellid ja sanatooriumid Pärnus, Haapsalus, Kuressaares, Toilas, Narva-Jõesuus, samuti järve ääres Värskal ja Pühajärvel. Rahu ja vaikuse armastajad võivad puhata rohkearvulistes turismitaludes ja -farmides Eesti ääremail ja saartel.

Eesti on tiheda netivõrgustikuga maa, isegi kauged saared on lülitatud üleilmsesse süsteemi. Üle poole elanikkonnast kasutab internetti. Pole vaja imestada, kui näete eesti farmerit, kes figuraalses mõttes ühe käega surfab internetis, teisega lüpsab lehma. Ega pole midagi ka imestada, kui kumbki tegevus eriti hästi välja ei tule.

Eesti on maailmale väga avatud maa, meelitades sellega ligi palju turiste, põhiliselt Soomest. Ehitatakse ajakohaseid hotelle ja kaubanduskeskusi, kuid vanade traditsioonide mõju jääb endiselt suureks. Piisab vaid jalutada Tallinna vanalinnas, et tunnetada varasel keskajal püstitatud taani ja teutooni losside ja müüride kogu võlu. Siin on suurepärased restoranid ja õlle- ja veinikeldrid. Kuid tuleb arvestada, et soov ühineda Euroliiduga kutsus kohe esile järsu hinnatõusu.

EESTI RAHVUSTOIDUD

Eesti rahvuslik köök on võtnud omaks selliste maade, nagu Soome, Saksamaa ja Rootsi kulinaaria traditsioonid. Nimelt Rootsi võimu alla kuulus Eesti peaaegu terve sajandi. Lõplikult kujunesid eesti rahvusköögi isärasused välja XIX. ja XX.sajandi vahetusel. Sellest hoolimata paistavad need silma oma omapära ja iselaadsusega. Eestil nagu teistelgi rahvastel on oma magustoidud. Nende hulgas on leivasupp, samuti õuna-, rabarberi-, jõhvika-, pohla- jm marjasupp, mis oma konsistentsilt on sarnane vene kiselliga. Suhkru asemel lisatakse sinna mett. Peale selle on Eestis nagu teisteski Balti maades erakordselt populaarsed magusad jahutoidud. Viimasel ajal on selline jook nagu kohv saanud tõepoolest eesti rahvusjoogiks. Juuakse seda väga palju ja kõikjal, süües kõrvale kondiitritooteid (magusaid pärmisaiakesi).

MIDA VÕTTA EESTIST KAASA

Nagu kõigis Balti vabariikides, on ka siin merevaik üheks ostetumaks suveniiriks.

Keraamika on Eesti suveniir, tema brand. Keraamikatooted on eesti traditsiooniline käsitöö, valmistatakse palju suveniirtaldrikuid ja õllekruuse. Heaks suveniiriks on ka kõigile tuntud liköör Vana Tallinn ja kondiitrivabriku Kalev maiustused.

Külastage Eestit ja te naudite siin vana-aja ja tänapäeva ootamatult võluvat kooslust!

Täiendav info

Riigikeel: eesti
Pealinn: Tallinn
Rahvaarv: 1312300
Rahvuslik valuuta: EUR
Usk: ateistlik
Ajavöönd: +2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg

Eesti kliima

Eesti kliima on selgelt väljendunud tsükliga, mis koosneb neljast aasta-ajast. Aasta kõige soojem kuu on juuli, kõige külmem veebruar. Temperatuuri äärmusteks on mõõdetud +35°C ja –43°C. Balti mere mõjul on rannikuäärne kliima pehmem, mandril on kontrastid märgatavamad. Sademed on sagedane nähtus, talvel võib olla kuni ühe meetri kõrgune lumi, suvel tulla rohkesti vihma.

Eesti on põhjamaa. Kõige lühem talvepäev kestab vaid kuus tundi, kõige pikem suvepäev üle 18 tunni. Kui lõunamaalased satuvad Eestisse valgete ööde ajal, mis kestavad mai algusest kuni juuli lõpuni, ei suuda nad siin öösel kuidagi uinuda.

Pühad

RIIGIPÜHAD
RAHVUSPÜHA, MIS ON PUHKEPÄEV:

24.veebruar – Iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev.
RIIGIPÜHAD ja PUHKEPÄEVAD:

1.jaanuar – Uusaasta
Suurreede
Lihavõtte 1.püha
1.mai – Kevadpüha
Nelipüha
23.juuni – Võidupüha
24.juuni – Jaanipäev
20.august – Taasiseseisvumispäev
24.detsember – Jõululaupäev
25.detsember – Esimene Jõulupüha
26.detsember – Teine Jõulupüha.

Tööpäev enne Uusaastat, Eesti Vabariigi aastapäeva, Võidupüha ja Jõululaupäeva on kolme tunni võrra lühem.
PÄEVAD, MIL HEISATAKSE RIIGILIPP:

3.jaanuar – Teises maailmasõjas hukkunute mälestuspäev
2.veebruar – Tartu rahulepingu allkirjastamise päev
24.veebruar – Iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
14.märts – Emakeelepäev
maikuu teine pühapäev – Emadepäev
9.mai – Euroopa päev
4.juuni – Eesti lipu päev
14.juuni – Leinapäev (heisatakse leinalipud)
23.juuni – Võidupäev
24.juuni – Jaanipäev
20.august – Taasiseseisvumispäev
1.september – Teadmiste päev
oktoobri kolmas laupäev – Sugulasrahvaste päev
novembri teine pühapäev – Isadepäev
Riigikogu valimiste, kohalike omavalitsuste valimise, Euroopa Parlamendi valimiste, referendumide läbiviimise päevad.

Vabariigi valitsus võib oma korraldusega välja kuulutada teisi päevi, mil tuleb heisata riigilipp.

Tallinn

Tallinn on Eesti pealinn. Suur reisi- ja mereveosadam. Aastal 2011 oli Tallinn Euroopa kultuuripealinnaks. See on tänapäevane euroopalik linn sajanditepikkuse ajalooga, kus on põimunud omavahel nii muinasaegne kui ka uued moevoolud. Tallinn on erinevatel aegadel kuulunud taanlastele, sakslastele, rootslastele, venelastele, siin on muistseid mälestusmärke rohkem kui teistes Euroopa linnades.

Selle tunnistustuseks on Tallinna ajaloolise keskuse – vanalinna lülitamine JUNESCO maailmapärandi nimekirja. Romantikahõngulises linnas on tunda ajalugu kõikjal: tõrvikute leegis, mis heidab saladuslikke varje sammaldunud kivimüüridele; munakivisillutises ja kirikute teravatipulistes tornides; Kadriorus – pargis, mille rajas vene tsaar Peeter I Katariina auks, ja isegi Balti mere lainemurrus. Tallinnal on suurepärane hästisäilinud keskaegne linnaosa. Linna peaväljakul asub Raekoda, mis on ehitatud gooti stiilis, aga Tallinna sümbol – linnavahi kuju Vana Toomas seisab alates 1530.aastast selle torni tipus. Raekoja vastas asub nõukoja apteek, mida on mainitud juba aastal 1422, ning mis on üheks vanemaks apteegiks terves maailmas.

Linnas on palju ilusaid kirikuid, näiteks Püha Nikolause kirik, mis on ehitatud XIII.sajandil, vene õigeusu kiriku Aleksandr Nevski katedraal oma kaugelt nähtavate bütsantslike kuplitega. Huvitav on samuti Oleviste kirik, ka ehitatud XIII.sajandil ja mida teatavasti loeti XIX.sajandi lõpuni kõige kõrgemaks ehitiseks maailmas. Isegi tänapäeval on muljetavaldav selle terav tipp, mis kõrgub taevasse 124 meetri kõrguseni, kirik ise aga on saanud üheks Tallinna sümboliks. Suvisel ajal võite ronida mööda peadpööritavat keerdreppi kirikutorni vaateplatsile ja imetleda Tallinna vanalinna. Linnas on rohkesti muuseume, alates tavalistest ajaloo- ja kunstimuuseumidest kuni küllaltki huvipakkuvate kitsa temaatikaga muuseumideni, näiteks fotoaparaatide, muusikariistade ja nukumuuseumini, võite näha isegi meremiinide ekspositsiooni.

Tallinn on peaaegu tuhandeaastase ajalooga linn, tänapäeval tuntud suure tööstuskeskusena siin on arenenud linnamajandus ja elanike heatasemeline teenindus, mitmekülgne kultuurielu.

Linn on pidevas arengus: ilmuvad uued pangad, kinoteatrid ja teatrid, uued hooned, linn pürgib pidevalt kõrgusesse … «Tallinn ei saa kunagi valmis» – nii räägib sellest eesti linnast väga vana legend… Tallinna iga elaniku püüd on teha linn ilusamaks ja tänapäevasemaks. Ja selle vilju on kõikjal ka näha: hotellid, konverentsikeskused, kaubanduskeskused – neid võib lugeda Põhja-Euroopa paremateks. Viimastel aastatel on kõrvuti traditsioonilise turismi arenguga saanud Tallinn ka konkurentsivõimeliseks konverentsi- ja ärikeskuseks. Tallinna kui MICE suunale vastava keskuse tunnustamise kasuks räägivad sellised faktid, nagu soodus geograafiline asukoht, kuluuuritraditsioonid, samuti oma arhitektuurilise terviklikkuse ja „muinasjutulisusega“ muljet avaldav vanalinn, linna kompaktsus ja kiiresti arenev infrastruktuur. Tallinnas on kõrgeltarenenud hotellimajandus. Külalisi ootavad siin luksuslikud mugavad tornmajad-hotellid, samas ka väikesed keskaegse linna võõrastemajad.

Tallinn on riigi majandus- ja kultuurielu keskus. Aastaringselt toimuvad Tallinnas näitused, festivalid ja kontserdid. Linnas on palju euroopaliku teenindustasemega ööklubisid, kasiinosid, baare ja restorane. Me soovitame teile, kuhu minna oste tegema (aga ütleme ka, millisel aastaajal on kõige kasulikum šoppama tulla). Tallinna kultuuriprogrammis on küllaga huvitavaid üritusi, rohkesti laatu, tänavaetendusi, laulufestivale, nagu Õllesummer, vanalinnapäevad, Jaanipäev, Jõululaat Raekoja esisel väljakul jm.

Tulge Tallinnasse – muinasjutulinna, oma unistuste linna

Pärnu

Pärnu on Eesti suvepealinn. Asudes 120 kilomeetri kaugusel Eesti pealinnast, meelitab see kaunis linn iga aastaga siia üha rohkem turiste. Ereda päikese linn, toredate supelrandade ja soolase mere, rikka kultuurielu ja paljude muude võimalustega võlub veetma puhkust just siin.

Kõrgema taseme teenindusega ajakohased ravi- ja tervistavad asutused (SPA), liivane supelrand, huvitavad festivalid, jalutuskäigud promenaadil, kontserdid ja atraktsioonid, aktiivne puhkus (veesuusad, surfamine), palju kohvikuid ja ööklubisid! Siin on olemas kõik selleks, et teha oma puhkus unustamatuks.

Tartu

Tartu on Eesti suuruselt teine linn ja eesti rahvuskultuuri häll. Nimelt siin pandi algus eesti kirjandusele ja siin asub Euroopa vanim ülikool. Tartu Ülikool, mis on asutatud aastal 1632, on linna uhkuseks, nimelt siin tehti sajandite vältel suuri teaduslikke avastusi. Tartu on kontrastide linn.

Klassikalises stiilis ehitatud kesklinnast võib ootamatult sattuda kaasaegse arhitektuuri keskkonda või puumajade linnaossa, kus on üksnes neile ainuomane aura. Oma tagasihoidliku keskaegse võluga ülikoolilinn Tartu ei jäta ükskõikseks kedagi.

Rakvere

Rakvere on väike linn Eesti kirdeosas 98 kilomeetri kaugusel Tallinnast ning Lääne-Virumaa haldus-, majanduselu- ja kultuurikeskuseks. See linn on ideaalne külastamiseks neile, kes on väsinud pealinnamelust, ehk vastupidi, väikeste linnade liigsest vaikelust, sest Rakvere pakub mitut liiki linnapuhkuse omapärast sünteesi.

Linna peamiseks vaatamisväärsuseks on vanaaegne loss, mille siseõuel asuvad endise aja käsitööliste töökojad – pottsepa töökoda ja sepikoda. Siin võite sattuda mõneks ajaks keskaegsesse elukeskkonda.

Unikaalne arhitektuur, veeprotseduurid SPA-hotellis, matk tõelisesse keskaega vanaaegses lossis, peaaegu täielik trafika puudumine – kõik see teeb Rakvere tõeliselt ligitõmbavaks.

Saaremaa

Saaremaa on Eesti suurim saar. Saare pealinn Kuressaare on täis ajaloohõngu. Siin asub kesksegne Kuressaare loss-kindlus XIV.sajandist, üks vanematest Baltimaades. Kogu saarel valitseb rahulik ja heasoovlik õhkkond. Viimasel ajal areneb siin aktiivselt turismi- ja kuurordimajandus. Saaremaa on tuntud oma mugavate SPA-hotellidega, mis pakuvad kvaliteetset ravi ja meeldivat puhkust.

Mööda saart matkates tasub kindlasti vaadata Kaali järve 100 meetri kõrgust meteoriidikraatrit. Ümmarguse kujuga järv on ideaalselt tasaste äärtega, täidetud roheka veega ja olnud ohvritoomispaigaks vanadele eestlastele, kes uskusid selle maagilisuse erilisse jõusse.

Saaremaa on ideaalne paik neile, kes soovivad näha puutumatut loodust, tutvuda lähemalt eesti rahva ja tema kommetega.

Muhu

Muhu on Eesti suuruselt kolmas saar, mis sajandite vältel on arenenud oma tempos. Saare traditsioonid on hästi teada kogu Eestis, kuulsad muhu pitsid on saanud eesti rahvaloomingu eredaks näiteks nagu laulud ja tantsudki. Vesteldes Muhu elanikega võib tunda aegade vältel säilinud uhkust oma saare ja selle vaimsete rikkuste üle.

Saare loodus on jäänud viimase viiekümne aasta jooksul enamasti puutumatuks. Turistidel on Muhus võimalus peatuda mõnes turismitalus, kus on heatasemeline teenindamine. Kuid saarel on ka väike luksushotell. Samuti saab proovida ratsasõitu, näha eksootilisi linde ja loomi, avastada huvitavaid matkaradu, sõita paadiga.

Eesti on maailmale väga avatud maa

Kõik huvitavam Eesti kohta – faktid, ajalugu, vaatamisväärsused

Uudiskiri