• Eesti
  • Русский
  • English (UK)
Tel: 585 32 585

Partnerid

Salva kindlustus
BTA kindlustus
Liisi Laen
Kidy Tour Estonia
TUI Baltics
Tez Tour
Novatours
St. Peterline
Cruiserline

Vaatamisväärsused

Vaatamisväärsused

Eesti rahvuspargid

Karula rahvuspark on pindalalt Eesti kõige väiksem, kuid tihedalt puid täis istutatud rahvuspark. Park on saanud elupaigaks põtradele, metssigadele, ilvestele, oravatele. Selle territooriumil on 38 järve ja siin on esindatud 150 linnuliiki. Karula rahvuspargis on olemas kõik vajalik nii aktiivseks kui ka vaiksemaks puhkuseks.

Pargi piires on jalgrattateed pikkusega 38 ja 15 km, puhkepaigad Ehijärvel ja Ubajärvel. Vaatetorne võib leida Mäekonnas ja Rebasemõisas. Neis on eraldatud kohad lõkke tegemiseks ja telkimiseks. Samuti võib iga Karula pargi külastaja teha jalutuskäigu spetsiaalsel matkarajal (raja pikkus kuni 36 km), õpperajal (4 кm), Ehijärve matkarajal (3,5 кm). Tähelepanuväärsed on ka nn Rebase maastikurada (7 km), Lüllemäe külavahetee (1,2 кm), Laste matkarada mänguväljakuga (300 m).

Lahemaa rahvuspark on Tallinnale kõige lähemal asuv park, vaid 70 kilomeetri kaugusel pealinnast, mille pindala on 725 km². Selles pargis elavad sellised metsloomad, nagu karu, hunt ja ilves; territoorium piirneb metsikute mererandade ja väikeste kaluriküladega. Lahemaal on esindatud ka vanad Eestimaa mõisad. Üks sellistest paremini säilinud ehitistest on barokkstiilis Sagadi mõisakompleks. Sagadi unikaalsus seisneb selle terviklikkuses – sümmeetriliselt paiknevad peahoone ja kõrvalhooned on eraldatud korras alleede, mõisapargi ja tiikidega. Kui teil on kaasas fotoaparaat, hoidke seda kogu aeg käepärast. Kunagi ei tea, millal õnnestub jäädvustada unustamatu kaader...

Matsalu rahvuspark, Kasari jõe suue ja umbes 40 saart, on linnuriigi toimetuste ja kommete vaatlejate meelispaigaks, eriti sügisese äralennu ajal soojale maale. Pargis on kokku loetud 275 linnuliiki, mille hulgas on umbes 33 liiki rändlinde. Väljarände ajal võib pargis jälgida üheaegselt tuhandeid linde. Siin on 49 erinevat kalaliiki, 47 imetajat, üle 700 taimeliigi. Pargi ilu võite nautida nii jalutades kui ka jalgrattal või isegi paadiga mööda Matsalu lahte sõites. Siin on ehitatud palju linnuvaatlustorne. Kõige populaarsemad asuvad Haeskal, Keemul ja Kloostril.

Soomaa rahvuspark, mida tihti nimetatakse «soode ja rabade maaks», on suuruselt teine Eesti rahvuspark. See park rajati aastal 1993. Soomaa territooriumil asub Eesti kõige suurem raba – Kuresoo raba. Kured jalutavad mädasoos ringi paaridena, kusjuures inimesi võivad lasta endale üsna lähedale. Kokku on Soomaal üle 160 linnuliigi. Kuresoo raba all on 11100 hektarit. Kuresool on mitu osa, kusjuures igaühel oma nimetus. Kokku on Soomaal rabasid 80% pargi territooriumist. Tähelepanuväärsed on tillukesed korrapärase ümara kujuga tiigid, mis asetsevad mädasoo keskel. Tiigikeste läbimõõt pole üle kahe meetri, need on täis külma ja puhast vett, milles võib ka supelda. Paljud fauna esindajad elavad Soomaa metsades. Peremeestena tunnevad end siin hundid ja ilvesed. See-eest pole eriti mõnus elada siilidel ja tuhkrutel, peaasjalikult suure niiskuse pärast. Ent siinsed kohad näivad meeldivat rebastele, oravatele, jänestele, metsnugistele ja saarmastele. Ja viimased rabaelanike nimekirjas, kuid mitte viimased tähtsuselt on Soomaa koprad. Nad on ehitanud oma tõkketammid peaaegu kõigile kohalikele jõgedele ja ojakestele. Aastal 1997 kanti Soomaa park Ramsari märgalade nimistusse. Aastal 1998 sai Soomaa rabast JUNESCO üleilmse looduspärandi nominant.

Vilsandi rahvuspargis on 160 saart. Loomulikult on kaitseaala loomariik esmajoones esindatud lindudega, keda siin on tohutult (üle 250 liigi). On ka eriti haruldasi liike, nagu terved harilike hahkude kolooniad (ligikaudu 2000 lindu). Suure leviku on saanud rahvuspargis pardid, kireva nokaga mustviires, suur ja suure sabaga koskel, punanokkluik, hallhaned, peenenokaline krüüsel (kajakas), meretilder ja mesilasenäpp. Pesitsemise ajal on kaitse-alal üles tähendatud 99 linnuliiki. Kindlapeale on teada, et läbi Vilsandi kulgevad paljude linnufauna esindajate rännuteed, kelle hulgas on ka valgepõsksed ja mustad lagled, laululuik jt. Vilsandi loomariigis leidub aga ka selliseid huvitavaid imetajaid nagu hallid hülged, kelle põhiliseks elutsemiskohaks loetakse Innarahu saart. Turismimarsruut on pargis päris hästi välja töötatud: siin on mugav ja huvitav viibida igal saare külastajal. Vilsandil on palju matkaradu, on ehitatud piisavalt vaatetorne, et kõik soovijad võiksid mitte üksnes maapinnalt näha, vaid ka kõrgemalt kohalike lindude lennulisi vaatemänge nautida.

Eesti lossid, mõisad ja mõisamajapidamised

Eesti – üsna väike maa – varjab endas paljude keskaegsete losside jäänuseid. Mõned neist pakuvad kahtlemata ajaloolist huvi. Kui palju üldse on Eestis losse olnud? Täpselt ei ole see tänaseni teada, ja vaevalt seda õnnestubki kunagi välja selgitada... Teada on vaid see, et neid on väga palju... Suuremateks lossideks olid Liivi ordu konventide residentsid Lihulas, Viljandis (viimane on kõige suurem keskaegne loss Eestis, millest on järele jäänud ainult varemed), Pärnus, Tallinnas jm. Neljas linnas asusid kapitooliumi piiskopilossid: Tartus, Vana-Pärnus, Haapsalus ja Kuresaares. Väiksemaid, kuid mitte vähem tähtsaid losse oli 16. Aga väikeste lossidega – endiste läänimõisnike residentside ja kindlustatud mõisate ja mõisamajapidamistega (karjamõisatega) on asi keerulisem. Ajaloolased ja arheoloogid on uurinud neist üle kolmekümne, aga kui palju veel kantside ja losside müüre võib olla peidus maa all, mis kaetud pinnasekihi või hilisemate ehitistega – jääb mõistatuseks. Selle tuvastamiseks tuleks üles kaevata kogu Eestimaa!

Toompea loss

Toompea loss on üks suurematest ja vanematest Eesti kompleksehitistest. Loss ehitati perioodil alates kolmeteistkümnendast neljateistkümnenda sajandini meie aja järgi peaaegu püstloodsele Toompea mäenõlvale. Rajatis asub viiesaja meetri kõrgusel merepinnast. Mitme sajandi vältel on Toompea lossi loetud Eesti võimu tähtsamaks sümboliks. Tänapäeval töötab Toompea lossis Eesti parlament. Neljateistkümnendal sajandil meie aja järgi ehitati Toompea lossi kompleksi kaguserva tohutu suur, neljakümne kaheksa meetri kõrgune kaitsetorn ja nimetati Pikaks Hermanniks. Nimetus tuleneb mütoloogiakangelase Hermann Langi nimest, mis tähendab tõlkes «pealikut» ehk «pikka sõjameest». Tol momendil ristiti selliselt kõige kõrgemaid ja võimsamaid kantse.

Narva loss

Lossi ehitust alustati 13.sajandil – ajal, mil kogu Põhja-Eesti, sh Narva linn, kuulus taanlaste ülemvõimu alla. Loss asub Narva jõe kaldal ja koos teisel pool jõge asuva Ivangorodi kindlusega moodustavad Euroopa kaitsekindlustuste ansambli. Sellest ajast peale on kindlust korduvalt laiendatud ja ümber ehitatud; praegu asub seal väga atraktiivne ajaloomuuseum.

Rakvere loss

Loss ehitati 13.sajandil Liivi ordu poolt muistse linnuse Tarvanpää kohale. Eri aegadel on seda vallanud rootslased, poolakad ja venelased. 14.sajandil laiendati lossi lõuna- ja idapoolset osa, kogu kindlust aga ehitati veidi ümber. Sõjad pole ehitisele hästi mõjunud: nende tagajärjel pole kindlus meie päevini tervenisti säilinud. Loss on ehitatud lubjakivist, sellel on mitu väravat, tuntumad on Idaväravad, mille taga asub ülestõstetav sild veega täidetud Hundiaugu kohal. Väravate juures on Randelli torn sügava keldriga, mida endistel aegadel kasutati relvade ja laskemoona laona. Aastal 1975 algasid lossi suureulatuslikud restaureerimis- ja konserveerimistööd. Rakvere linna 700.aasta juubeliks paigaldati Vallimäele Tauno Kangro skulptuur – hiiglaslik metshärg, mis linna sissesõidul teile kohe silma paistab...

Eesti mõisad

Eesti elu teine pool tähendab rohkesti mööda maad laiali asuvaid kauneid mõisu (mõisamajapidamisi). Mõisakultuur kehtis siin kaua aega. Nõukogude ajal läksid mõisad riigi kätte, kuid praegu on neist paljud taastatud ning nende omanikud võtavad heameelega turiste vastu oma lossides. Mõne tunni tee kaugusel Tallinnast võib tutvuda mitme väga huvitava mõisaga. Kõik mõisad on kujundatud erinevalt – nii klassitsismi stiilis (Palmse mõis Lahemaa rahvuspargi lähedal) kui ka barokk- ja rokokoostiilis (Sagadi mõis) või jugendstiilis (Olustvere mõis kauni Viljandi järve kaldal). Klassikalise mõisastiili näiteks Eestis võib lugeda Kolga mõisat, mille peahoone meenutab antiikaja kirikut (antiikstiilist eristab mõisat üksnes Stenbockide pere – mõisavalitsejate vapp – metskits). Väikses Toilas Põhja-Eestis asus omal ajal Peterburi tuntud suurkaupmehe Jelissejevi mõis. Jelissejevi ehitatud loss sai hiljem Eesti esimese presidendi suveresidentsiks. Loss hävis viimase suure sõja ajal, säilinud on üksnes haruldane Oru park koos lossiterrassidega. Kokku on Eestis praegu kümneid mõisu. Paljud neist on hoolikalt restaureeritud ja loovad Eesti mõisakultuuri õitseajast suurepärase ettekujutuse. Mõisates toimub palju üritusi ja pidusid, neis asuvad muuseumid (näiteks on Jäneda mõisas loodud helilooja Urmas Sisaski unikaalne muusikaobservatoorium), korraldatakse konverentse ja istungeid.

Kloostrid ja kirikud

Püha Brigitta klooster

Klooster asutati aastal 1407 kolme Tallinna kaupmehe toel, kes lõpuks valisid selle ka oma eluasemeks. Klooster kuulus Püha Brigitta ordule, kelle peastaap asus Vadstena linnas Rootsis. Oma nime sai ordu rootslanna Brigitta Gudmarssoni auks, kes kanoniseeriti aastal 1391. Huvitav moment on see, et klooster oli nii meestele (munkadele) kui naistele (nunnadele). Algselt ehitati klooster puidust, kuid juba XV.sajandi esimesel poolel asendati kiviehitistega. Kloostri peahoone, hiigelsuur kolme lööviga saalidega kirik kaheviilulise katusega, mis seisab kaheteistkümnel sambal, ehitati valmis ja pühitseti sisse aastal 1436. Vaatamata sellele, et peale kirikumüüride on järele jäänud endise kloostri territooriumil vaid vundament, võib selle järgi ette kujutada, kuidas paiknesid kloostri ehitised viis sajandit tagasi. Kahjuks ei olnud kloostril eluiga isegi kahte sajandit: rajatis hävines aastal 1577 Liivi sõja ajal. Sajandite jooksul, kui ehitis oli unustusse vajunud, kanti see laiali ehitusmaterjaliks ning püsti jäi üksnes kirikumüüride kolmnurk. Kirikuesist platsi kasutati kohalike elanike matmispaigana. Lubjakivist hauasambad, mis on rivis smaragdrohelisel murul, on põhiliselt üleminevast sajandist.

Pihkva-Petseri mungaklooster

Aastal 1473 rajatud klooster on olnud mitu sajandit õigeusu kantsiks Venemaa läänepiiril ning korduvalt on seda rünnatud. Aastal 1570 tapeti kloostri ülemabt Kornelius valesüüdistuse põhjal Ivan Groznõi käsul ning sellest ajast alates on ta kuulutatud pühaks märtriks. XIX.sajandiks kaotas klooster oma endise tähenduse, kuid ХХ.sajandil sai üheks tuntumaks usuvägilaste ja erakute keskuseks. Pärast revolutsiooni jäi klooster Eesti kontrolli all olevale territooriumile, ning pääses nii sulgemisest, seejärel elas üle saksa okupatsiooni ja nõukogude võimu perioodi. Petseri linnaga on seotud sellised tuntud nimed nagu XX.sajandi usuhiiglased ja erakud – munkpreester Sampson (Sievers) ja arhimandriit (ülem-abt) Ioann (Krestjankin).

Kuremäe (Pühtitsa) klooster

Kuremäe nunnaklooster on ainus tegutsev õigeusu klooster Eestis. Selle tekkimise lugu on seotud ilusa legendiga sellest, kuidas eesti talumehed nägid mäeharjal kauni naise kuju, kuid luterlastena ei saanud aru, mida see tähendab. Kui nad rääkisid sellest õigeusklikele külameestele, mõistsid need kohe, et see oli Püha Jumalaema (Uspenje) ilmutus. Sellest ajast alates nimetati seda kohta Pühtitsaks, mis tähendab „pühapaika, pühitsetud kohta". Saanud taevaliku kingituse – imettegeva ikooni – ehitasid vagad õigeusklikud Pühtitsa elanikud XVI.sajandil kabeli selle Jumalaema auks. Vene õigeusu kirik, pidades kohta pühaks, asus aastal 1891 rajama Uspenje (Jumalaema uinumise) nunnakloostrit. Tahaks märkida, et koht kloostri asutamiseks Eesti mõiste järgi oli mahajäetud: ümberringi sood, vähe läbipääsuteid, lähima linnani 25 kilomeetrit. Kõige selle taustal on jutud eesti pressis kohalike elanike venestamisest Aleksandr III valitsemisajal ja nende pööramisest luteri usust õigeusku üsna alusetud. Liialt väikearvuline oli elanikkond neis maakohtades: polnud seal kedagi oma usku pöörata.

Dominikaani klooster

Dominikaanlased asutasid oma kloostri Tallinnas aastal 1246. Suuremaks ehitiseks selles tüüpilises kloostrikompleksis sai Püha Katariina kirik, mis on rajatud oletatavasti XIV.sajandi lõpus. Pindalalt ei olnud sellele võrdset keskaegses All-linnas. Kloostri hoonet on korduvalt ümber ehitatud ja laiendatud, viimane kord XVI.sajandil. Klooster, praegu aga muuseum, on kuulus oma ilusa siseõuega, kus asub „soovide täitumise kaev". Muuseumisse saab siseneda naabri, Peeter–Pauli rooma-katoliku kiriku õue kaudu.

Kirikud

Sajandi keskel sai Tallinnast, mis juba kuulus Hansalinnade liitu, Lääne ja Ida kaubateede ristumiskoht. Koos kaubanduslike suhete arenemisega rikastuti vastastikku ka erinevate kultuuridega. Sissetulnud kristlased esindasid kõige erinevamaid regioosseid suundi – pole imekspandav, et ajapikku kaunistasid linna keskust oma mitmekesisuselt ja ilult ebatavalised sakraalrajatised. Vanalinnas on ka praegu esindatud mitmed kristlikud suunad: Eestis domineeriv luterlus, katoliiklus, baptism ja õigeusk. Peale selle tegutsevad kirikutes rahvuslikud – rootsi, saksa, soome, inglise, läti, ungari, armeenia kogudused. Paljudes kirikutes võib saada täpset teavet sakraalehitiste ajaloost ja nende kunstilisest väärtusest.

Nikolski kirik

Tallinna vanim Nikolski kiriku (Püha Nikolausi) õigeusukogudus on saanud oma alguse kaubahoovist, mille asutasid Novgorodi kaupmehed Jaroslav Targa valitsemisajal. Alates 1430-ndatest aastatest asub Püha Nikolausi kirik Vene tänaval. Aastal 1772 maeti siia metropoliit Arseni (Matsejevitš) – viimane Peeter I kirikureformi vastane ja tsarinna Jekateriina II paljastaja.

Peeter-Pauli katedraal

Dominikaanlaste ordu asutas siin oma kloostri XIII.sajandi keskpaiku ja jätkas aktiivset tegevust kuni Usupuhastuse aegadeni. Ajaloolise väärtusega Püha Peetruse ja Pauluse kirik ehitati endise kloostri söögisaali kohale aastal 1844. Neitsi Maarja altar Guido Reni sulest on Baieri kuninga Ludwig I kingitus. Kiriku koguduses olid katoliiklased. Aastal 1996 tulid dominikaanlased Tallinnasse tagasi ja taastasid oma keskuse endise kloostri idapoolses osas. Vahetus läheduses asub Ladina kvartal – Katariina gildi käsitööliste kojad ja Meistrite hoov.

Aleksandr Nevski katedraal

Suurim õigeusukirik Tallinnas. Majasteetlik, rikkalikult kaunistatud õigeusukirik ehitati tuntud vene arhitekti Mihhail Preobraženski projekti järgi aastal 1900: tol ajal kuulus Eesti Tsaari-Venemaa koosseisu. Kirik pühendati Novgorodi vürstile Aleksandr Nevskile, kes saavutas võidu teutooni ordu rüütlite vastu kuulsas Jäälahingus Peipsi järvel 5.aprillil 1242.aastal. Katedraal kujutab endast suurepärast õigeusu kõige sakraalsema arhitektuuri näidist Tallinnas ja seda hoitakse eeskujulikus korras. Tal on linna kõige võimsam kirikukellade ansambel. Kokku on 11 kirikukella, millest kõige suurem kaalub 15 tonni.

Pühavaimu kirik

Pühavaimu kirikut loetakse õigusega Tallinnas ainsaks sakraalehitiseks, mis on säilitanud oma välimuse XIV.sajandist. See lihtne, üsna tagasihoidlike mõõtmetega kirik on ehitatud aastal 1360 ja säilitanud (väljaarvatud torni barokk-stiilis kiiver) täielikult oma esialgse kuju. Pühavaimu kirik hõivab erilise koha eesti kultuuris: siin peeti esimesed jutlused eesti keeles, siin viis jumalateenistusi läbi kuulus kroonikakirjutaja, eesti päritolu Baltazar Russow. Kiriku pastorist Johann Koellist sai esimese eestikeelse katekismuse autor (1535). Kirikuhoone müüril näitab aega Tallinna vanim tänavakell. Siinsamas asub ka üks neljast hinnalisemast keskaegse Eesti kunstiteosest – altar, mille maalis aastal 1483 linnaelanike tellimusel kuulus keskaja meister Berndt Notke.

Oleviste kirik

Üheks kõrgemaks ja ilusamaks rajatiseks nii Eestis kui ka kogu Euroopas loetakse unikaalset Oleviste kirikut. Esimesed meenutused selle gooti stiilis ehitatud kiriku kohta pärinevad aastast 1267. Oma nimetuse sai Oleviste kirik Norra kuninga Olav II Haroldsoni järgi. Ühtlasi peetakse Olavit meresõitjate pühakuks. 16.sajandi künnisel oli Oleviste kiriku kõrgus 159 meetrit, mis andis talle õiguse olla kõige kõrgemaks ehitiseks maailmas. Taevasse pürgiv kirikutorni tipp oli näha kaugelt ja heaks orientiiriks meresõitjatele. Turistid tõusevad aprillist oktoobrini peadpööritavat treppi mööda kirikutorni tippu ja imetlevad sealt vana Tallinnat, mis hämmastab oma iluga...

Eesti muuseumid

Igal aastal toimub Eestis maikuus Traditsiooniline muuseumide öö. Sel ajal avab suur osa riigi mälestusmärke, kirikuid ja muuseume oma uksed külastajaile täiesti tasuta. Samal ööl kurseerib Tallinnas muuseumide vahel ka tasuta autobuss. Esmakordselt korraldati üle-eestiline Muuseumide öö 16.mail 2009.aastal Muuseumiaasta raames. Siis võttis aktsioonist osa sada muuseumi. Üksnes Tallinna muuseume külastas sel ööl üle viiekümne tuhande inimese.

Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstimuuseum rajati 17.novembril 1919.aastal. Tänaseks on see kasvanud kultuuriasutuseks, mis koosneb mitmest muuseumist – Kadrioru Kunstimuuseumist (Kadrioru loss ja Mikkeli muuseum), Niguliste ning Adamson-Eriku muuseumist. Alates veebruarist 2006 on Kadriorus külastajatele avatud KUMU – Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone.

Kunstimuuseum KUMU

Kunstimuuseum KUMU, mis on tunnistatud üheks Euroopa paremaks, annab üldise ettekujutuse eesti maalikunstist alates selle klassikaperioodist kuni meie päevini. Muuseumil on suur kollektsioon eesti modernkunsti ja sotsialistliku realismi teoseid. Korraldatakse paljude maailma muuseumide ekspositsioone, samuti muusikalisi, kultuurilisi ja akadeemilisi üritusi, sh filmiprogrammide esitlusi.

Niguliste muuseum

Üheks majasteetlikumaks keskaegse Tallinna sakraalhooneks on Niguliste kirik 13.sajandist, mis on pühendatud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele, peegeldades läbi sajandite ning stiilide kaudu perioodi ajalugu.

Adamson-Eriku muuseum

Adamson-Erik (1902–1968) on Eesti üks 20.sajandi mitmekülgsemaid kunstnikke. Enam tuntud küll virtuoosse maalikunstnikuna, kuid töötas tegelikult igas rakenduskunsti žanris. Muuseumi püsinäituses, mis paikneb keskaegses kaupmehemajas, on kunstniku teoseid peaaegu kogu tema loominguvallast.

Eesti Ajaloomuuseum

Ajaloomuuseumi ekspositsioonis on esindatud ebatavalised eksponaadid, mis pajatavad Eesti ajaloost alates vana-araabia kuldmüntidest kuni keskaegse relvastuseni. Muuseum ise asub Raekoja keskaegses hoones Tallinna vanalinnas.

Tallinna Linnamuuseum

Tallinna Linnamuuseumi asukoht on otse vanalinna südames, keskaegses kaupmehe majas. Selle eksponaadid tutvustavad linna ajalooga, mis hõlmab perioodi alates 13.sajandist kuni käesoleva ajani. Erinevate helide taustal, piltide, skulptuuride ja tekstide abil saate teada, kuidas elasid inimesed Tallinnas eri aegadel. Huvitavad videod ja slaidid tutvustavad teid linnaga 20.sajandini.

Tervishoiumuuseum

Muuseum tutvustab meditsiini ajalugu. Siin saab näha inimese kehaehitust, inimraku, „klaasnaise" elektronmudeleid. Võite ise end kaaluda, mõõta kasvu, määrata kindlaks organismi rasvasisalduse, kopsumahu ja reageerimiskiiruse.

Loodusloomuuseum

Loodusloomuuseumis võib veenduda Eesti lindude ja loomade populatsiooni rikkuses. Muuseumi peaeksponaadiks on suurim kala, mis kunagi püütud Balti merest – atlandi tuurakala pikkusega 2,9 meetrit. Peale püsinäituse võib muuseumis leida teisi ekspositsioone looduse ja keskkonna teemadel. Soovi korral saab vaadata dokumentaalfilme Eesti loodusest, mis rikastavad õnnestunult teie teadmisi.

Teatri- ja Muusikamuuseum

Teatri- ja Muusikamuuseum sai oma alguse Eesti helilooja Peeter Süda pärandist (1883–1920). Muuseumis võib näha muusikariistu, mille on meisterdanud eesti ja välismaa pillimeistrid. Kõrvuti klaveri, koduse oreli ning teiste orkestri- ja rahvapillidega, on muuseumi lemmikeksponaatideks muusikaautomaadid, sh „Poiss põrssakesega», mis käivitub kellamehhanismi abil. Kunstikollektsioonis on maalikunst, graafika, skulptuurid, saržid, karikatuurid, kostüümid, plakatid ja maketid.

Eesti Meremuuseum

Meremuuseum asub 16.sajandil ehitatud Paksus Margareetas. Torni neljal korrusel asub ekspositsioon, mis võimaldab saada ettekujutuse Eesti meresõidu ja kalapüügi ajaloost. Võib tutvuda laevaehituse, navigatsiooni, laevaehitustehaste ja majakatega Eestis eri aegadel. Teisel korrusel on pidevalt mitmesugused väljapanekud. Muuseumi kõige vanemad eksponaadid on loodud veel enne meie ajaarvamist. Need on vanad kalapüügiriistad, mis on valmistatud loomade luudest ja sarvedest.

Nukumuuseum

Selle muuseumi külastus kindlasti võlub teid. Nukukunsti põhilise osa moodustab teatrinukumuuseum, mis etenduse abil tutvustab teid nukuteatrikunsti ajalooga Eestis ja kogu maailmas. Muuseumis leiate maailma nukkude saali, kus on esindatud mitmesuguse päritoluga nukud, valmistatud erineva tehnoloogiaga paljudes maailma paikades.

Rocca al Mare Vabaõhumuuseum

Muuseum asub Tallinnas ja hõlmab 80 hektarilise maa-ala. Te näete eelmise sajandi talumajapidamisi, mis on siia kokku toodud Eesti eri paikadest. Ja saate teada, et eestlaste elu oli paiguti väga erinev, mis on leidnud väljenduse arhitektuuris. Peaasjalikult on selline erinevus elamute stiilis ja elukorralduses otseselt seotud ühe või teise Eesti piirkonna geograafilise asendiga. Kokku on muuseumis 71 ehitist (kirik, restoran, kool, veski, talud). Restoranis saab süüa lihtsaid, kuid samal ajal maitsvaid eesti rahvustoite. Muuseumis korraldatakse ka mitmesuguseid suurüritusi, nagu Jaanipäev ja Jõulud.

Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseum

Ainuke kaevandusmuuseum Balti riikides. Alates 1937.aastast kuni aastani 2001 andis Kohtla kaevandus õlitööstusele toorainet – põlevkivi. Pooleteisetunnise ekskursiooni ajal võite näha maa-alust kaevandust, ise oma käega proovida näiteks käsipuuriga töötamist, pärast ekskursiooni aga maitsta kaevurisuppi. Rikastusvabriku välisseintel saab ronida, avatud on mägironimise keskus. Talvel on kaevandusmuuseumi territooriumil avatud Kohtla-Nõmme Talvekeskus, kus on nõlvad mägisuusatamiseks ja snowtubingu rada, valgustatud suusatrassid, motorolleri sõidurada, mis kulgeb mööda aherainemäge ja mida talvel kasutatakse motosprindiks.

A le Cog´i Õllemuuseum

Tartu linn on õlletööstuse sünnikohaks. Muuseum asub hoone kuuel korrusel, kus on välja pandud umbes 2000 eksponaati. Ekspositsioon räägib õlletootmisest nii maailmas kui ka Eestis, alates iidse Egiptuse õllekultuurist kuni tänapäevani välja. Siin võib näha nii seadmeid, mida kasutatakse koduseks õlletegemiseks, kui ka vanaaegset tööstussisseseadet. Muidugi on muuseumis näha pudelikorke, õllepudeleid, -kruuse ja -tünne. Muuseumi eksponaadid räägivad tudengite õlletavadest, samuti on välja pandud tehase maailmanäitustel saadud aurahad ja medalid. Kõik muuseumi ruumid viivad pubisse, kus külastajad võivad ise degusteerida A. Le Coq´i õllesorte.

Tartu Mänguasjamuuseum

Mänguasjade muuseum asub vanas puuhoones otse Tartu südalinnas. Siin on väljas mänguasjad, millega lapsed on Eestis mänginud sajandite vältel. Muuseumis on mänguväljakud ja töökojad. Lastel on võimalus osaleda teleprogrammi koostamises.

Tartu Observatoorium

Observatoorium ehitati aastal 1810. Aastal 1824 saabus observatooriumi esimene suur teleskoop, vaatlustorn ehitati ümber ja sellest ajast alates ei ole hoonet enam uuendatud. Observatoorium sai kuulsaks Wilhelm Struwe juhtimise ajal. Tema teene oli selles, et ta oskas observatooriumi varustada tolle aja parima sisseseadega. Nii aitas ta palju kaasa sellele, et observatooriumis töötavad teadlased suutsid tõusta maailmatasemele.

Otepea Talispordimuuseum

Muuseumi ekspositsiooni magnetiks on kahtlemata Eesti sportlaste medalid ja auhinnad, samuti spordivarustus ja -rõivastus. Peale selle võivad kõik soovijad panna end proovile Tehvandi suusatrassi virtuaalsetel nõlvadel ja võrrelda oma võimeid kutseliste sportlaste esinemistega.

Narva Kunstigalerii

Narva muuseumi Kunstigalerii avati 21.aprillil 1991.aastal XVIII. sajandi rekonstrueeritud kolmekorruselises hoones. See on üheks linna ja regiooni kunstielu keskuseks, kus on võimalus tutvuda kujutava kunsti näitustega kahes suures näitusesaalis (mõlema saali pindala 240 m2), väikses saalis (70 m2), fuajees ja fondides, lugemissaalis, karikaturist V. Mokijevski töökojas. Näitusmüügil võib osta maale, graafikat, tarbekunsti. Ühes Kunstigalerii saalis asub püsinäitus «Narva muuseumi kunstikogudest», kus on väljas kunstiteosed Narva Lavretsovide nimelisest Linnamuuseumist.

Tallinna Loomaaed

Tallinna 1939.aastal rajatud Loomaaias võib näha üle 5400 esindaja ligi 350 faunaliigist. Nende hulgas on palju haruldasi eksemplare, kes elavad nii mõõdukas kliimas kui ka Arktika laiuskraadidel ja muudes eksootilistes paikades. "Troopikamajas» võib vaadata krokodille, ahve ja teisi džunglite elanikke. Laste lemmikkoht on koduloomade – hamstrite, kodujäneste, merisigade jt loomakeste juures. Suvehakul, valgete ööde ajal võib teha öiseid ekskursioone mööda loomaaeda.

Botaanikaaed

Botaanikaaed on rajatud aastal 1961. Siin on loodud dendraariumid, rosaariumid, alpinaariumid, paljude lilleliikidega aiad. Külaliste tähelepanu paeluvad kasvuhooned, kus asub Baltimaade suurim subtroopika- ja troopikataimede kollektsioon, millest silmapaistvamad on orhideed. Kokku on Botaanikaaia kogudes umbes 8000 taimeliiki. Botaanikaaia traditsioonide järgi avab aed oma uksed külastajatele ainus kord aastas öösel, mil puhkeb õide Öökuninganna. Sellest kauaoodatud hetkest antakse pidulikult teada isegi raadios...

Teletorn

Botaanikaaia lähedal asub teletorn – kõrgeim ehitus Eestis (314 m), mis on siinsest kõige kõrgemast mäest vaid mõni meeter madalam. Teletorni vaateplats, mis asub 170 meetri kõrgusel – on Põhjamaade kõrgeim: sealt on nagu peopesal näha kogu Tallinn, ilusa ilmaga aga isegi Soome lahe kallas (kaugus üle lahe Helsingi ja Tallinna vahel on ainult 85 km; nõukogude ajal tuldi siia, et „Läänt näha»).

Lauluväljak

Ülemaalised laulupeod on seotud eesti rahva teadvuses kahe tähendusrikka sündmusega. Esiteks on eestlased õigusega uhked, et aastal 1869 (nimelt siis toimus esimene Eesti laulupidu) juhtus nii, et kellelegi tundmatu talurahvas sõna otseses mõttes laulis end Euroopasse. Teiseks, ja siin olid tunnistajateks paljud kaasaegsed, kogunes siia, lauluväljakule eesti rahvas, et ühineda ja end vabaks laulda. Laululava, mis ehitati aastal 1960 arhitekt Alar Kotli projekti järgi, on üheks silmapaistvamaks nõukogude ajal püstitatud modenismi rajatiseks. Lava omapära on selle kõlakoja originaalses konstruktsioonis. Samasuguse projekti järgi ehitati hiljem laululava Riiga ja Vilniusesse.

Katariina põiktänav

Katariina põiktänavas on kunstnike-käsitööliste töökojad keskaja interjööris. Katariina põiktänav ühendab Vene ja Müürivahe tänavaid. Piki tänava põhjapoolset külge kõrguvad Püha Katariina kiriku ühe müüri varemed, lõunapoolsel küljel aga XV.–XVII. sajandi elumajade fassaadid. Aastal 1995 taastati see ajalooline koht, kusjuures restauraatoritel ja ehitajatel õnnestus säilitada tänava kordumatu vanaaegne hõng.

Rotermanni kvartal

Rotermanni kvartal kuulub endisele vabrikukompleksile, mis asub Vanalinna ja reisisadama vahel. Koht, mis vaid kümme aastat tagasi oli täis kõdunenud hooneid, on täna elav kaubandus- ja kultuurikeskus, mille avangardlik arhitektuur on tähendusrikas sümbol selle kohta, kuidas Tallinn on muutunud oma väljanägemises viimaste aastate jooksul.

Tallinna Raekoda

Vaevalt saab jääda ükskõikseks pärast ekskursiooni vanas Tallinna Raekojas. See on enim täielikult säilinud keskaegse raekoja hoone Põhja-Euroopas. Esimene kirjalik meenutus Tallinna Raekojast on aastast 1322, ning võib oletada, et kauges minevikus asus hoone tõenäoliselt samal kohal, kus praegu. Oma tänase ilme sai raekoda põhjaliku ümberehituse käigus aastail 1402–1404, nii et aastal 2004 pühitseti 600-aastast juubelit. Sajandite vältel pidas Tallinna Raekojas oma istungeid magistraat, siin otsustati linnaelu tähtsaimad küsimused.

Raekoja plats

Kui soovite tunnetada ehtsat Tallinna vaimu, siis tuleb kindlasti jalutada Raekojaplatsile. Paljude sajandite jooksul on seda kasutatud turu- ja laadaplatsina, samuti rahva kogunemiskohaks. Väljak raekoja ees oli ammuilma enne hoone ehitamist kaupmeeste päralt. Siin peeti nii kõikvõimalikke pidustusi kui ka hukati linna kurjategijaid. Tänapäeval peetakse platsil vabaõhukontserte ja käsitööliste laatu. Talvel ehib raekojaplatsi traditsiooni kohaselt alates aastast 1441 suur jõulukuusk. Suvel on Raekojaplats iga-aastaste vanalinnapäevade läbiviimiseks, omapärase tänapäeva stiilis keskaegse karnevali pidamise kohaks.

Suurtükitorn Kik-in-de-Kök

Suurepäraselt säilinud arhitektuurimälestis, kuhu kindlasti tasub sammud seada, on keskaegne suurtükitorn Kik-in-de-Kök, mis kõrgub Toompea nõlval. See on ehitatud aastal 1483. Tõlkes saksa keelest tähendab nimetus „Vaata kööki!" (torn on nii kõrge, et sellest võis suitsulõõri kaudu vaadata all-linna elanike koldesse ja näha, mida nad õhtusöögiks valmistavad). Praegu asub seal omanäoline Tallinna XIII.–XVII. sajandite kaitsekindlustuste ja tähtsamate sõjasündmuste muuseum.

Eesti Rahvusraamatukogu

Aastal 1993 rajatud Tallinna Rahvusraamatukogu ebatavalise arhitektuuriga hoone ja interjöör meelitab siia paljusid eesti ja välismaa kunstnikke oma töid eksponeerima. Raamatukogus viiakse läbi raamatu-, foto- ja kunstinäitusi. Siin on pidevalt üleval püsinäitus, mis on pühendatud ühe kuulsama Eesti kunstniku Eduard Viiralti loomingule (1898–1954). Konverentsikeskus.

Eesti kosed

Jägala kosk (kõrgus 8 m) on suuremaid ja veerohkemaid Eesti koski. Langev veejuga on tuhandete aastate jooksul uhanud paekallast, mille tulemusena on tekkinud järskude kallastega org laiusega 300 m ja sügavusega 12–14 m. Parema ettekujutuse kose võimsusest võib saada kevadise ja sügisese suurvee ajal.

Valaste koske loetakse Eesti kõrgeimaks. Vesi langeb 30,5 m kõrguselt Ontika rannakaljult. See asub Põhja-Eestis, Kohtla-Järve linna lähedal. Esimene meenutus sellest oli ühes saksa ajalehes aastal 1840. Kose vaateplatsilt saate teha väga ilusaid pilte. Veejoa lähedale on rajatud autoparkla.

Viimati muudetud Pühapäev, 08 Juuni 2014 16:24

Helista meile

(+372) 60 41 765
(+372) 585 32 585

Narva mnt.13A
9.00- 17.00
esmaspäev-reede


(+372) 66 17 312,
(+372) 66 17 315
info@albamare.ee
 

kiire reisiparing

 

Telli parimad pakkumised e-mailile!

Meie Facebookis

lastminute ee logo

Narva mnt.13A, kolmas korrus, 10151 Tallinn, Eesti (+372) 66 17 312 info@albamare.ee

Copyright © 2011-2014. All Rights Reserved.