Kanaari saared

Aasta keskmine õhutemperatuur Kanaaridel on +22 С. Paljusid turiste meelitab Kanaaridele looduse kordumatu mitmekesisus, suurepärane ilm kogu aasta läbi, toredad supelrannad ja võimalus harrastada veealust sporti. Erilise võlu annavad Kanaari saartele troopikametsad, vulkaanilised kivimid, liivaluited ja hingematvalt kaunid maastikud. Pehme kliima on kujundanud ka Kanaari elanike lahke iseloomu. Rahvustoidud ja kanaari tavad on pärit mitmest kultuurist ja epohhist. Aafrika lähedus, samuti Euroopa ja Ameerika koosmõju on mänginud olulist rolli Kanaari saarte tänase olme kujunemises. Kanaari saarestikus on seitse saart ja mõned saarekesed. Igaüks neist on omamoodi ebatavaline ja huvipakkuv, kuid ligitõmbavamad puhkajatele on järgmised: Tenerife – Kanaari saarestiku suurim ja kaunim saar, alates eelmise sajandi 50-ndaist on see sõna otseses mõttes turistide poolt okupeeritud. Seda saart loetakse puhkuseparadiisiks. See on üks Kanaaride tihedamini asustatud saari ja neist kõige popim: igal aastal lendab siia kokku üle kümne miljoni turisti. Gran Canaria on üheks arhipelaagi enamkülastatavamaks saareks. Aastas käib siin üle kolme miljoni turisti. Saar asub arhipelaagi keskpaigas. Lanzarote laavade, kraaterite ja vulkaanide saar – Isla del fuego ehk Tulesaar, nagu nimetavad seda hispaanlased. Unikaalne oma ilult „kuumaastik“ on saarel tekkinud sagedaste vulkaanipursete tagajärjel. Fuerteventura on üks aafrikapärasematest Kanaari saartest, mis asub kõigest saja kilomeetri kaugusel Aafrika rannikust. Siin on lõputuna näivad supelrannad ja kristalselt puhas liiv. Saarel on kahtlemata kõige paremad ja pikemad supelrannad kogu Atlantikas. Suurem osa selle rannajoonest (340 km) on valge liivaga supelrand, mis on enamasti tsivilisatsioonist veel puutumata... La Gomera saart hindavad turistid eelkõige selle ürgse looduse pärast. Maastikud hämmastavad järskude nõlvade rohelusega, mida läbivad paralleelsed looklevad terrassid. Selline Gomera reljeef on alati takistanud suhtlemist asunduste vahel ja paljud saare paigad on säilitanud oma neitsilikkuse. Kõige enam avaldab muljet üllatavalt tihe taimkate saare keskel kiltmaal, kus uttu mattunult seisab tuhandeaastane loorberipuumets.